neljapäev, detsember 03, 2015

Ole vait ja söö seda, mis taldrikus!

Loen parajasti lastele õhtujutuks ette lookesi raamatust "Talulood" - seal on vahvad põrsad, targad lehmad, sõbralikud kanakesed ja muud intelligentsed ning sümpaatsed pudulojused. Tavaliselt ongi esimesed lasteraamatud sellised, mis jutustavad armsate loomakeste tegemistest ning enne kui laps on mõnd lehma või siga näinud, oskab ta öelda, missugust häält need loomad teevad. Loomad on ju toredad! Kellele nad ei meeldiks?
Lisaks sellele, et taluloomad on toredad, on nad aga ka maitsvad. Kas te pole kunagi mõelnud, kuivõrd õõvastav ja silmakirjalik on tegelikult see, kuidas ma loeme lastele muinasjuttu kolmest põrsakesest ning teeme siis neile õhtuks viinereid, pilaffi või hakklihakastet? Kui järele mõelda on see ju ikka päris räige. Minu laps on küll küsinud, et kas see on päris kana. Nojah, on tõesti. Inimesed tapavadki kana ära, et teda süüa. Samamoodi tapavad nad ära lehmakese ja põrsakesed. Aga noh, vastikud hiinlased söövad isegi kutsakesi, me vähemalt nii barbaarsed ei ole. Viimati anti McDonaldsist lasteeinega raamatuid kaasa. Laps luges mammutitest, keda kurjad inimesed taga ajavad. Ma seletasin, et kahjuks oli nii jah. Inimesed olidki mammutitele kurjad, ajasid neid karjakaupa taga ja nottisid maha. Inimesed tapsid Ameerikas lausa kõik piisonid maha, sest need maitsesid hästi.
Eile lugesin seda ja no tõesti kadus kanaisu ära, lugege kommentaare kah. Siis jagati FB-s tapalemineva lehmakese kurba nägu. Jah, taaskord näide sellest, kuidas Internet päeva ära rikub, aga tegelikult me ju teame seda, et elu selline on. Me lihtsalt eelistame mitte märgata. Elu lihtsalt on selline võikalt ebaõiglane. Ma ei hakka üldse rääkima isiklikest valikutest taimetoitlaseks hakkamisel, enamiku inimeste jaoks on see üle mõistuse keeruline ning siiski jääb see ilmselt alatiseks vaid käputäie fanaatikute pärusmaaks. Liha tootmine kasvab maailmas aastast aastasse. Inimene on segatoiduline. Ma mõistan täielikult taimetoitlasi, ma ei saa aru sellest, miks peaks kellegi toiduvalik üldse vaidlusi tekitama, ma lihtsalt konstateerin fakti, et enamik inimesi ei ole ega hakka kunagi olemagi taimetoitlased. See teema läheb otsapidi eilsesse, tarbimist ja raiskamist puudutavasse, sest ka toitu toodetakse maailmas nii palju, et suur osa sellest rändab otse prügikasti. Ning sealjuures üha suurenev osa inimestest hoopistükkis nälgib. Ameeriklased alustasid loomade "tuunimist" antibiootikumide ja GMO-ga  - ikka selleks, et saada kiiremini ja rohkem, seda teed läheb vaikselt ilmselt ka ülejäänud maailm. Süüa on ju vaja, inimesi sünnib üha juurde. Ja jälle ei ole väga midagi teha. Indiviidi tasandil võib ju võimalikult ökolt elada, aga suur pilt sellest väga ei muutu. Inimestel ei ole raha ega aega mässata, nad nõuavad kõige odavamat vorsti ning neid ei huvita, kuidas see vorst valmistatud on. Mis kuradi loomad, meil on inimesed näljas! Samas mu meelest nõustub enamik, et jah, loomad on elusorganismid, kellel on mingisugused tunded ning otsest loomapiinamist ei õigusta väga keegi. Me ütleme, et farmides võiks ju olla normaalsed tingimused, kuid kas tegelikult ka on, ei julge eriti küsida. Me lihtsalt nendime, et elu ongi selline, kus ühed söövad teisi. Ega need loodusfilmid ka teab mis halastusega ei hiilga. Selles valguses meenub mulle alati see imeline raamat C.McCarthy "Tee" - ma usun, et on üsna lihtne tulla otsusele, et muu toidu puudumisel paneme lihtsalt mingid nõrgemad inimesed kusagile puuri kinni ja hakkame neid vaikselt otsast sööma. Osad ei hakkaks, aga noh, ongi parem, saame nemad ka ära süüa ja elame jälle ise paar päevakest kauem. Loomulik on elama jääda, mitte end ohverdada. Geenid peavad edasi kestma. Sellest, et esmapilgul vastuoluline geenide edasikestmine ja osa inimeste (ja ka loomade) võime ennast ohverdavalt käituda on tegelikult omavahel seoses, on R. Dawkins oma "Isekas geenis" kirjutanud. Sellest, et elu on rõve ja ebaõiglane, on ta ka kirjutanud. Ainuke jama on see, et erinevalt loomadest (ilmselt, aga mine sa tea), suudavad mõned inimesed seda rõvedust endale teadvustada. Elu see kergemaks ei tee, parem ära mõtle selle peale ja head isu! Imelik ju, et isegi enamikul lastest, kes kõigepealt kuulevad nunnudest loomadest ja seejärel hammastega nende kallale asuvad, ei teki erilist dilemmat. Mõnel tekkivat, aga nemad on vähemuses. Äkki ka see on osa geenide salakavalast plaanist?

"Emme, mulle ei meeldi mu väike vend!"
"Ah, ole vait! Nii ei räägita!"
"Emme, ma tõesti ei taha oma väikest venda!"
"Tasa!"
"Emme, mu väike vend on nii vastik!"
"Ole kuss, meie peres süüakse seda, mis parajasti laual, ega vinguta!"

12 kommentaari:

  1. ma olen alati öelnud, et kõigi hädade põhjus on inimeste mõtlemisvõime.
    Loomadega on muidugi pahasti, aga ega taimedega parem pole. Kolmandik maailma toidust kasvab praegu juba spets niisutatud aladel, selleks et saada pinda ja saaki, võetakse maha metsa ja kasutatakse GMOd. Ja raisatakse samuti vett.
    me ei räägigi sellest, et riisi, kinoa, soja, tofu, maisi, pea kõigi puu- ja köögiviljade Eestisse transpordiks kulutame meeletult ressursse,
    Ja kliima järjest soojeneb st põllukõlbulikku pinda jääb veel vähemaks.
    Kas pole ebaeetiline inimestele mõeldud maa põllukultuuride alla panna?
    Ja rõivatööstus, ise kirjutasid. Rääkimata sellest, et kui palju me kanname täna seljas naftat. Veekogud on reostatud, kala ka varsti enam ei saa.
    õhk on saastanud, keskkonnas on liiga palju östrogeeni, pesuvahendite ja antibiootikumide jääke.

    nii et 3 varianti: sõda, katk, (antibiootikumid enam ei toimigi, hiljuti kirjutati) või üleüldine islam ning sh tervishoiu lõpetamine:)
    siis jääb rahvast vähemaks, kõigile jagub ja põhiväärtused loksuvad paika.

    aga ilma naljata.
    Ma arvan et eetilises jahipidamises ja loomade kasutamises toiduks pole midagi taunitavat st süüa neid, kes lähevad 100% käiku (lammas, küülik nt); eelistada heades tingimustes peetud ja väärikalt tapetud loomi kodu lähedalt ning tappa ainult toiduks st nii palju kui nälja kustutamiseks vaja (see viimane on muidugi ülikeeruline).
    ja teha nädalas 2-3 lihavaba päeva. teeb tervisele ainult head.

    VastaKustuta
  2. Ma ka päris lihavabalt elada ei tahaks. Siiamaani on valikud siin üsna viletsad olnud, aga nüüd hiljaaegu avati mu kodu lähedal talu-lihapood ja selgus, et ka üks töökaaslane kasvatab lambaid ning aeg-ajalt saan tema käest liha. Vabalt karjamaal ringi jooksnud liha.

    Ma olen parasjagu julm mutt, kui ikka vaja löön kanal pea maha nigu naksti. Ega see hea tunne ei ole, aga tegemata ka ei jää. Olen oma elu jooksul näinud lugematul arvul nülgimisi, seisnud kauss käes isa kõrval ja oodanud, kuni maksa kätte saab. Ja need olid needsamad loomad, keda ise kasvatasime ja nägupidi teadsime. Pole olnud mingit üllatust, et kust kohast siis liha tuleb...

    Aga suurlautade pilte ja videosid ma ei vaata. Ma ei saaks siis enam magada.

    VastaKustuta
  3. St. suurlautade ja TAPAMAJADE, tahtsin ma öelda. See konveier on tõesti jubedam, kui mistahes õudusfilm.

    VastaKustuta
  4. karjamaal loomade kasvatamine aitab muuseas pinda ökomalt ja efektiivsemalt ära kasutada. selles mõttes, et loomi saab karjatada ka maal, mis põllumaaks ei kõlba. ja neid on võimalik karjatada nii, et ei laasta maad ära, vaid nagu meie puisniitudel, kus ilma kariloomadeta see liigirikas kooslus ei püsikski.

    GMO ei ole tingimata keskkondlikult nuhtlus. ma tean, kuidas bioloogid ahastasid, kui aktivistid hävitasid nn kuldse riisi katsepõlde - kuldne riis oleks aidanud Aasia inimestel vitamiinivaegust vältida, võtmata rohkem maad kui tavaline riis. ja selle taga olid missioonitundega inimesed, mitte kurjad korporatsioonid, aga liiginnukad aktivistid ei tee vahet, kas Monsanto või muidu-GMO. Või noh, suurkoporatsioonide alatud võtted ja keskkonnariskid on asjad, millel tuleks silm peal hoida ka "traditsioonilise" sordiaretuse puhul (mis ei toimi enam ammu rahvaselektsiooni põhimõtetel), iga sorti/tõugu peaks eraldi vaatlema, mitte panema labidaga, et GMO on halb, tavaline sordiaretus hea.

    VastaKustuta
  5. Mainin ka ära, et ma arvan GMO-dest üldiselt sama. See paistab olevat muutunud selliseks hirmutussõnaks, umbes nagu sõna "keemia", mida kasutatakse mõtlemata sellele, millele täpsemalt viidatakse.

    VastaKustuta
  6. mhmh. praeguse seisuga pooldan ma pigem "monsanto" muutumist hirmutussõnaks, arvestades, et kui nad saaks oma tahtmise, paneks nad ka n.ö vana kooli sordiaretuse teel saadud tunnustele käpa peale ja hakkaks raha küsima. See on tõtt-öelda üldse rohkem intellektuaalomandi õiguse rubriik kui keskkonnakaitse oma.

    VastaKustuta
  7. Vana kooli sordiaretuse teel saadud sortidel on üks häda - neid on raske kontrollida. Ma saan Suislepast kasvatada uue Suislepa isegi siis, kui ei tohi. Steriilsed GMO sordid on aga aretaja CFO unistus...

    VastaKustuta
  8. See musta huumoriga puänt meenutab mulle vene keeles loetud materjale II Maailmasõja ühest arusaamatumast ja traagilisemast episoodist, Leningradi blokaadist. Nuteti, aga söödi ...

    Või siis selline asi. Mulle tuuakse linnaturult toitu. Seal on üks tore proua, kellelt lasen osta tükike pisut kallimat sinki või seesugust. Kauba peale saan oma koera jaoks suure kilekoti täie inimesele mõeldud ülikallist lihakraami, mille turustamise tähtaeg sai läbi või muutub kriitiliseks. Valikliha lõigud, kallid vorstid jne. Turureeglite järgi ei tohi müüjad hinda alla lasta, rääkimata, et niisama jagada. Seega ka see "koera"toidu operatsioon toimub väikese konspiratsiooniga. See tore proua viskab/tagastab iga turupäeva lõpus ligi kümme kilo lihatooteid. Seega, paljud loomad lähevad tapalavale täiesti mõtetult ...

    VastaKustuta
  9. Suislepp on just vana rahvaselektsiooni sort (ja kas teda enivei ei paljundata tüüpiliselt vegetatiivselt, mitte seemnest?). Tänapäeva "traditsioonilises" sordiaretuses, st "mitte-GMO"-aretuses tegeldakse samuti geenide muundamisega, ainult et seda tehakse juhuslikumalt, põhimõttel, et "muundame portsu seemneid ära ja vaatame, mis välja kukkus"; ja seda tüüpi aretiste mõju inimeste tervisele või ökosüsteemile on palju vähem uuritud kui GMO-de oma.

    Mis steriilsusse puutub, siis kaks asja: esiteks ei produtseerita steriilseid sorte ainult GMO-dega, vaid ka muu sordiaretuse teel, sh päriselt vanas sordiaretuses: nabaapelsinid, millel seemneid ei ole, saadi juba 19. sajandil, st ammu enne tahtlikku geenimuundamist, olgu siis GMO või brutaalsemal teel, ja ka kõik kultuurbanaanid on juba ammu steriilsed - ja nii apelsinidel kui banaanidel on see puhtalt selektsiooni teel tekkinud ega ole eriliseks tülinaks olnud, sest kui sageli viljapuid ikka seemnest paljundatakse.

    Teiseks, steriilsus võib uue tundmatu sordi puhul, mille tagajärgedes ei olda veel kindlad, olla vabast paljunemisvõimest etem nii keskkondlikus mõttes kui intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise vastu. St erakordselt haigus- või mürgikindel sort võiks omatahtsi levides nõrgemad välja süüa ja niiviisi mitmekesisust vähendada. Ja kui tegemist on kurja korporatsiooniga, kellele meeldib oma sorte kontrolli all hoida ja nende eest raha sisse kasseerida, siis ähvardaks nende sortide vabal paljunemisel inimesi see, et kuigi nad ei ole patenteeritud taime ise oma põllule kasvama pannud, tuleb neil selle pealt ikkagi maksta, kui see on sinna ise siginenud (Monsantol on selliseid kohtuasju olnud).

    Ükskõik, kas probleemiks osutub steriilsus (nii et ise paljundada ei saa) või uute sortide kontrollimatu levik, võivad need jamad ette tulla nii ametliku GMO kui ka n.ö tavalise sordiga.

    VastaKustuta
  10. Ma nüüd üldistaks, et ühelt poolt on inimeste häda see, et nad nii palju mõtlevad (nagu Indigoaalane märkis) ja teiselt poolt see, et nad tegelikult asju täpsemalt uurida ei viitsi (nagu Notsu alati viitsib) :)

    VastaKustuta
  11. ega ma ka teab nüüd mis _uurida_ ei viitsi, lihtsalt infokillud on kõrva jäänud (laia tutvusringkonna värk, kus inimestel on väga erinevate valdkondade haridust, ja ikka ju lobiseme üksteisega) ja siis on pärast, kui teema üles tuleb, lihtne paremaid viiteid otsida.

    VastaKustuta
  12. Minu teada ei saa GMO ja steriilsuse vahele sugugi vääramatut võrdusmärki tõmmata, seda eriti just teravilja puhul. V.a. juhul, kui tingimuslik steriilsus on geenmuunduse üks eesmärke algusest peale olnudki.

    VastaKustuta