teisipäev, juuli 04, 2017

Hea, et vähemalt puhkus pole

Kuidas see tänase päeva meeldivaim uudisepealkiri kõlaski: "Ilma paranemist juulis loota ei maksa".  Nädalavahetuse veetsin kodus end veendes, et "praegu oleks seal telgis absoluutselt kohutav, sa uluksid nutta ja anuksid, et keegi su koju viiks, aga mitte ühtki kainet inimest poleks kilomeetri raadiuseski!" Sooja toa ja kuiva voodiga harjunud mõistus tahtis aga muudkui korrutada, et "no ega väga ei sajagi ju, raudselt on Punk'n'Rollil jube lõbus, mis need paar magamata ööd ikka ära ei ole!" Reaalsus oli see, et isegi kui oli lõbus, siis L. laekus juba pühapäeva varahommikul, mis on selge märk sellest, et NII lõbus ka polnud, lisaks rääkis ta, kuidas ühes telginurgas oli oma 30 sääske ja teises sama palju veel ning omamoodi märk on seegi, et osalenud soovisid korraldajalt tungivalt t-särke kirjaga "I survived Punk'n'Roll 2017", mille too ka trükkida lubas...Ehk siis kusagil jookseb mingi piir ägeda ürituse nautimise ja kohutavate füüsiliste kannatuste vahel. Ma õnnetuseks ei ole see inimene, kes suudab magada, kus iganes külg maad puudutab ja ilma magamata olen ma mürgine. Muidugi, olen mõelnud sellelegi, et varustus võiks olla oluliselt parem, kui meil tavaliselt on (a la teravate nööpidega tagi padjaks, sentimeetrine matt kivikõva maad katmas jne).

Laulupidu läks must kah nagu mööda, ilmselt puhas kadedus, ma ise ju viisi ei pea ja seega oli võimalus kaare alla pääseda omal ajal null, mille tõttu muutuski laulupidu kuidagi "nende teiste" peoks. Ei lind ega loom, noh. Tantsurühma meil ka polnud ja üleüldse, igasugu sünkroonis tantsud, juba mõttest läheb selg higiseks.

Kirjutada tahtsin aga hoopis ühest huvitavast fenomenist, millele andis tõuke järgmine situatsioon: kolleegide ja sama maja muude töötajatega rõdul, iluteenindajast majanaaber ootab, kuni teised on lahkunud ja ütleb siis: "Tead, ma ei tahtnud enne teiste ees öelda, aga palun, ära kunagi värvi oma varbaküüsi selliseks, see jätab mulje nagu su varbad oleks räpased!" Tema jaoks oli see mingi detail, millele teise inimese puhul tähelepanu pöörata, minu jaoks lihtsalt see üks küünelakk kodus, mis veel ära kuivanud ei olnud, tõmban varbad sellega üle, suvi ju ikkagi, nii on kombeks.

Ma tihti imestan, kuidas inimesed pööravad tähelepanu asjadele, mis minu jaoks seda ei vääri ning taipan siis üllatusega, et mõni selline asi võib kellelegi minu kohta midagi väga olulist öelda. No näiteks ütleb kellegi jaoks juuksevärv rohkem kui muusikamaitse. Minu jaoks on juuksevärv suht suvaline detail, aga vot muusikamaitse, sellest võib ju inimese kohta asju välja lugeda!? Teise jaoks on see ilmselt absoluutselt ebaoluline - kuulan seda, mis raadiost tuleb, minu kohta ei ütle see midagi! Nojah, kõik on tore ja huvitav selle hetkeni, kui leitakse, et just see valikukriteerium, mida mina eelistan, ongi see ainuõige. Täna märkasin ühe spordifanaatiku seisukohta, et põhimõtteliselt kõik inimesed, kes jõusaalis ei käi, on laisad, lodevad ja lohakad, puhas rämps. Mingi niisama tilberdamine arvesse ei lähe - kui musklit ei kasvata, siis iseloomu pole! Tuleb ideaalkeha poole püüelda! Nojah, ega talle mõttekaaslasi just palju polnud, sest väljendusviis oli nõnda reljeefne, aga kindlasti leidubki neid, kelle jaoks väline raam on primaarne. Kuidagi ehmatav on selliseid sõnavõtte lugeda ning taibata, et mõne jaoks liigitud pelgalt biitsepsi ümbermõõdu põhjal idiootide klassi.
Või üldse selliste oma kriteeriumite otsene teistele üle kandmine: miks sa ei muuda oma välimust nii või naasuguseks, sa oleksid siis enda hoopis parem variant, miks sa ei õpi seda või toda, miks sa ei tegele selle või tollega, see teeks su paugust paremaks inimeseks! Äkki ma ei taha SINU silmis paremaks muutuda, äkki ma olen rahul sellega, mis juba on ja sinu kriteeriumid ei lähe mulle absoluutselt korda?
Millegipärast on need soovitused ka alati sellised pinnapealsed. Rohkem filosoofilist kirjandust ei soovita keegi lugeda vms. Äkki siis hoopis inimtüübi teema?

5 kommentaari:

  1. ma olen KÕIGEGAAA nõus :)
    eriti sellega, et puhkust ei ole.

    VastaKustuta
  2. See oli hea lugemine, aitäh! :)

    VastaKustuta
  3. Aitäh teilegi :)

    VastaKustuta
  4. Reljeefsed väljendusviisiga sõpru ei leia, see on tõsi. Aga kellele nii nirusid sõpru õige vaja peaks olema?
    Böö.

    VastaKustuta